Ekonomia nasaun nian sai forte bainhira iha kapital humanu no infrastrutura ne’ebe sufisiente. Kapital humanu katak; ema ne’ebe iha edukaaun, esperensia, kuinesementu no kapasidade hodi halao servisu ou aktiviade sira ne’ebe produktivu. Iha parte seluk infrastrutura hanesan fasilidade fundamental sira ne’ebe publiku bele aksesu hodi halao sira nia aktividade moris loron-loron nian hanesan; Estrada, eletrasidade, be mos, fatin iskola no seluk seluk tan.
Kapital humanu no infrastrutura iha ligasaun ne’ebe forte tebes. Infrastrutura ne’ebe diak persija suporta maka’as husi kapital humanu. Ita hatene katak, Infrastrutura mak sai hanesan pilar ne’ebe importante ba iha desemvolvementu ekonomia, industria no aktividade sira seluk iha komunidade nia le’et. Povu iha nasaun laran bele esforsa an hodi sai husi mukit bainhira iha infrastrutura ne’ebe diak atu suporta sira nia aktividade.
Iha Timor Leste, depois ukun an to’o agora, problema kualidade infrastrutura sai nafatin hanesan perkupasaun bo’ot ba Timor oan tomak. Povu Timor dala barak hakilar no media sira mos fo sai informasaun kona ba estrada ne’ebe at kada tinan tinan, eletrasidade lakan- mate, iskola fatin ladiak, be mos la sufisiente, irigasaun la funsiona no saniamentu la favorabel. Problema sira ne’e hatudu katak kualidade servicu infrastrutura publiku fraku tebes.
Fasilidade infrastrutura sira ne’ebe mensiona iha leten importante tebes ba povu nia moris. Hau foti izemplu ida hanesan dalan/estrada. Transportasaun sai hanesan aspeitu ida ne’ebe signifikante tebes ba iha aktividade ekonomia rai laran. Ita persija estrada ne’ebe diak no forte atu bele halo ligasaun ekonomia entre kapital no distritu. Estrada ne’be diak bele ajuda distribui produsaun lokal ba iha cidade, no iha parte seluk, povu husi distritu no area rurais mos bele aksesu ba iha saude, edukasaun no informasaun iha kapital. Sistema infrastrutura estrada ne’ebe diak sei rejulta iha sistema distribuisaun ne’ebe sufisiente no bele hasa’e rendementu ekonomia rai laran.
Maibe realidade hatudu katak, estrada iha Dili laran no estrada sira ne’e be halo ligasaun ba iha distritu sira koaze at mak barak. Tanba sa kondisaun ida ne’e bele akontese ?
Hau hanoin,problema kualidade infrastrutura ne’ebe at, laos deit tanba menus iha osamentu ou politika projeitu foer. maibe mos tanba menus iha kualidade rekursu humanu. Dala ruma ema ne’ebe kaer projeitu la dun iha kuinesementu ba iha area sira ne’e. Atu hetan kualidade infrastrutura ne’ebe diak, persija ema (rekursu humanu) ne’ebe komprende sistema gestaun infrastrutura nian(Infrastructure Management system). Ema ne’e be hala’o servisu infrastrutura tenki ema ne’ebe hatene halo planu, deseinu (design), utilizasaun material, rehabilitasaun no manutensaun.
Edukasaun bele sai hanesan alternativu ida hodi hasa’e kapasidade rekursu humanu iha area infrastrutura. Ita persija programa edukasaun ba iha area tekniku hodi nune’e bele responde ba iha problema infrastrutura publiku ne’ebe kompleksu tebes hanesan: gestaun, osamentu, planiamentu no manutensaun.
Hau hanoin sistema edukasaun tekniku iha Timor Leste persija hetan antensaun ne’ebe maka’as husi Governu nomos akademiku sira. Ita persija programa edukasaun ida ne’ebe responsivu ba situasaun aktual iha rai laran. Ita espera katak estudante sira liu liu iha universidade sei la sadere deit ba teoria sira iha livru, maibe bele mos halo analizasaun ba programa no aktividade sira ne’ebe relevante ho kondisaun rai laran.
Ikus mai, atu hamosu rekursu humanu ne’ebe ho kulidade diak, persija mos fasilidade ne’be sufisiente no ekipamentu ne’be adekuadu atu nune’e estudante sira bele hala’o sira nia knar ho diak. Buat sira ne’e sei bele akontese deit bainhira Governu no intidade sira ne’ebe relevante iha sentimentu katak investementu kapital humanu sai hanesan airin ba iha desemvolvementu nasaun nian.
Tags : advocacy Human Resource Infratructure Timor-Leste
We update our community with stories, research, impact metrics, news and special events.