Premiu G20 sulin to’o mai Timor Leste ka lae ? - Building Markets

Premiu G20 sulin to’o mai Timor Leste ka lae ?

by Apolinario Guterres
February 9, 2011

Direitor Geral PDT, Sr. Scott Gilmore ( hamrik husi liman karuk) simu premiu G20 iha Seoul, Korea do Soul

Iha loron 5, fulan Novembru tinan 2010 Presidente Ramos Horta anuncio ba publiku atu fo suporta ba Peace Dividend Trust (PDT) hodi manang premiu G20 iha Seoul, Korea do SudA. Timor oan lubun bo’ot ida hamutuk ho votante sira seluk husi Afganistan no Haiti fo sira nia suporta makas ba PDT to’o ikus mai organizasaun ida ne’e ho manang nain sira seluk simu duni premiu G20 ho nia valor $ 528 milliaun nebe hato’o rasik husi Presidente Americano Barack Obama, Presidente Lee (Korea do Sud), no Primeiru Ministru Harper (Canada).

PDT hanesan Organizasaun Nao Govermental ida, komesa sira nia aktividade iha Timor Leste iha fulan Septembru 2007. Organizasaun ida ne’e ajuda impresariu ki’ik no mediu sira liu husi programa sira hanesan; Ekipa Ligasaun/Matchmaking, ne’ebe halo ligasaun entre fa’an nain (supplier) no sosa nain (buyer) atu nune’e bele ajuda loke merkado ba impresariu ki’ik no mediu sira nebe’e iha cidade no area rurais hodi fa’an sira nia produto lokal.

Organizasaun ida ne’e mos iha programa seluk ho naran Tender Distribution Service (TDS). Programa ida ne’e nia aktividade mak hanesan ajuda distribui tender husi Guvernu no agencia internasional sira ba kompania hotu nebe sirkula iha Timor laran tomak, atu nune’e kompania sira, liu liu kompania lokal  bele asesu ba informasaun tender no kompete hodi manang tenderizasaun ne. PDT mos kria dadus de base/ database kona ba empresario hotu nebe’e sirkula iha Timor Leste, atu nune’e bele fo ajuda ba parte sira nebe interese atu hatene informasaun kona ba numero impresariu iha Timor Leste e nune’e mos, bele fo informasaun ba investor sira nebe interese atu investe iha Timor Leste. Aktividade PDT nian hirak ne’e,  hakbesik an liu ba impresariu ki’ik no mediu sira, no aktividade hirak ne’e halao ho gratuita no la hetan selu husi empresariu sira.

Saida mak iha premiu G20 nia laran no oinsa ligasaun ho impresario ki’ik no mediu sira?

Iha premiu G20 ne’e nia laran, PDT hetan $30 milliaun nebe’e sei aloka atu ajuda finanseiru ba impresariu ki’ik no mediu sira iha Afganistan, Timor Leste no Haiti. Ita hatene katak iha problema barak mak infrenta husi ita nia impresariu ki’ik no mediu sira iha Timor Leste. Hare husi kuantidade, numero impresariu ki’ik no mediu iha Timor Leste as tebes. Maske ho numero bo’ot, maibe se sira nia aset  ka modal sira tau hamutuk hotu mos sei la bo’ot ou la balansu ho kompania bo’ot ida nia aset. Iha parte seluk, impresariu ki’ik no mediu sira sai hanesan faktores nebe importante ba iha desemvolvementu ekonomia nasional, tanba sira bele ajuda hasa’e kresementu ekonomia rai laran nomos bele dada ema ba iha kampo servisu atu nune bele hamenus numero desemprego iha rai laran.

Problema fundamental nebe’e infrenta husi impresariu ki’ik no mediu mak falta osamentu no aksesu ba kreditu. Falta osamentu akontese tanba maioria husi impresariu ki’ik no mediu sira depende deit ba sira nia osan  rasik nebe limite tebes e nune’e mos, difisil ba sira atu aksesu ba kreditu tanba kriteria administrasaun no tekniku husi banku nebe difisil tebes ba sira atu prense.

Dala ruma impresariu ki’ik no mediu sira, so bele hetan deit kreditu husi instituisaun mikro kredit ruma, maibe valor husi kredit ne’e ki’ik tebes (husi $50 to’o $500). Ho valor kredit nebe ki’ik, impresariu sira uja ba hala’o sira nia aktividade negosio e sira tenki selu funan husi kreditu ne’e kada fulan. Husi ne’e ita bele hatete katak, valor kredit nebe instituisaun mikro kredit sira fo so bele uja deit atu responde ba iha vida moris ou nesesidade basiku loron-loron nian, hanesan han no hemu deit. Impresariu ki’ik no mediu sira sei hetan nafatin difikuldade atu bele desemvolve sira nia an atu  sai hanesan empresariu nebe avansadu no sustentavel.

Ho problema hirak ne’e, ita bele hare’e katak, ita nia impresariu ki’ik no mediu sira persija osamentu hodi hala’o sira nia aktividade, sira mos persija merkado hodi fa’an sira nia produto. Agora oinsa responde ba difikuldade nebe impresariu ki’ik no mediu sira infrenta? Dala ruma ho premiu G20 nebe’e PDT hetan bele responde ba empresariu sira nia problema. Objektivu husi fundus nebe mak PDT manang iha G20 ne’e atu ajuda empresariu ki’ik no mediu sira atu sai hanesan impresario nebe sustentavel. Fundus nebe PDT hetan husi premiu G20 ne’e atu uja hodi fasilita financeriu ba impresariu ki’ik no mediu sira hodi hala’o sira nia aktividade.

Impresariu ki’ik no mediu sira bele aksesu ba fundus husi premiu G20 ne’e liu husi dalan impresta. Ho fundus hirak ne’e sira bele hala’o sira nia negoiso no aktividade sira seluk nebe’e fo benefisiu ba sira. Bainhira sira nia aktividade ne’e normal no forsa ona, maka sira persija fo fila hikas fundus nebe sira hetan husi PDT. Osan nebe simu hikas husi impresariu sira, PDT sei fo tutan fali ba impresario sira seluk, atu nune’e  fundus ne bele sirkula ba impresario hotu hotu nebe maka persija.

Maibe oinsa osan hirak nee bele sulin mai to’o iha impresariu ki’ik no mediu iha Timor Leste? Tuir informasaun nebe’e sirkula katak dala ruma PDT sei hakotu nia misaun iha Timor Leste iha fulan Junho 2011. Tamba sa? Durante ne’e PDT hetan supporta husi agensia sira hanesan; Ausaid, ENI, Arsenault Family Foundation no Canada Fund. Se karik PDT hapara sira nia misaun iha Timor Leste entaun ita nia impresariu ki’ik no mediu sira sei lakon sira oportunidade atu aksesu ba iha fundus nebe hetan husi premiu G20 iha Seoul, Korea do Sud.

Tags : advocacy G20 Tender Distribution Point Timor-Leste Verification

More from this author -

Latest News -